Kokkopandja: Jüvä Sullõv jt Graafiga: Tani Mattis Tekniline lahendus: Männamaa Kaur jt Kirodaq: synaq(ät)synaq.org
rase Võru murde sõnaraamat” (2011), Alli Laande ja Triin Todeski „Mulgi sõ-nastik” (2013), Mariko Fasteri, Laivi Oru, Urmas Kalla, Sulev Iva ja Triin Iva „Eesti-võru sõnaraamat” (2014), Paul Kokla „Hiiu sõnaraamat” (2015) ja Val-dek Palli „Idamurde sõnastik” (2016). Neist valminuist on saanud ärgitust
Sii oo nüid nähe änamalt jäolt kõik nie sõnad, mis Muhu murde võistluse sõnaroamatu jäoks soadeti. Äga muhulased paljast nii vähede sõnadega läbi es aan egap aa paergustkid, nõnna et kellel tuleb miele mõni tulisema tarbiline sõna, mida paergus selle lehe pial nähe põle, siis paneme aga juure.
Eesti murded Murdeplaate Kendla, Mari. Kirderannikumurde palu. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001. Kendla, Mari. Võru murde palu. Eesti Keele Instituut.
Teder, M. 1924: Urvaste murde häälikajalooline ülevaade põhja–kirdepoolsest osast. Vokaalid. Koopia (Evi Tikk 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis. Teras, Pire 1998: Võru murde pikkade ja ülipikkade vokaalide akustikast. Tartu ülikooli magistritöö. Käsikiri.
Ref A: B091EF288E6C4894BC2477EA7E674F71 Ref B: DNAEDGE0112 Ref C: 2020-10-23T18:41:34Z
Eesti murded jagunevad kahte selgesti erinevasse ossa: lõunaeesti murded ja põhjaeesti murded. Päris omaette jääb kolmas ala, Kirde-Eesti rannikumurre, mida kõneldakse Tallinnast ida poole jääval Soome lahe rannikul. Põhjaeesti murderühma kuulub neli murret: saarte murre, läänemurre, keskmurre ja …
Vanapärase Võru murde sõnaraamat. Kirje Käsi, Inge (2011). Vanapärase Võru murde sõnaraamat. Helmi Neetar (Toim.). . Tallinn. Publikatsiooni tüüp muud Autorid, kellel on ETISe konto Inge Käsi (Autor) Autorid Kui väljale „Autorid, kelle on ETISE konto“ sai lisada …
Päälehele a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y. paaba,-, -t 2 eit; ämmaemand paabapraasni|k, -gu, -kut 13 = paabapäiv setu naiste tähtpäev