Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkond. 2003. aasta alguses määrati kindlaks nitraaditundlik ala, mis jaguneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks (# 1). Need on piirkonnad, kus nitraatioonide sisaldus põhjavees on põllumajandustegevuse tõttu suurenenud või …
Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis. Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke
Ref A: DCC3256CA0BE4A6B81A0623C230684E3 Ref B: SJCEDGE0407 Ref C: 2020-10-23T18:42:08Z
Nitraatide spektrofotomeetriline määramine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala vees Spectrophotometric determination of nitrate in the water of Pandivere and Põltsamaa-Adavere …
Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatide sisalduse põhjavees üle 50 mg/l. Eestis määrati 2003. aastal valitsuse määrusega Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, mis koosneb kahest alampiirkonnast – Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkond.
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põllumajandustootjate ja maaomanike keskkonnaalane koolitus Järvamaal. Kirjeldus Tellija: Järvamaa keskkonnateenistus
Pandivere veekaitseala (Pandivere Riiklik Veekaitseala) on 1988. aastal Pandivere kõrgustikul asuvate allikate, jõgede ja seal moodustuva põhjavee kaitseks moodustatud veekaitseala. Pandivere veekaitsealal asuvad ulatuslikud karstialad, mida läbivad rikkevööndid.Veekaitseala pindalaks on 350 875 hektarit.. Kaitsealal Pandivere kõrgustiku nõlvade allikatest saab alguse 11 jõge: Pärnu
Ala puhul tegemist tasase reljeefiga territooriumiga. Kinnistu jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega territooriumile ja paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Looduskauni asukoha vahetus läheduses asub Sõpruse park ning lauluväljaku haljasala. 1.3. Asukohaalternatiiv III - …
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala. Väike-Maarja vald paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus kehtivad tavapärasemast karmimad veekaitsenõuded. Kehtivad õigusaktid: *Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri Keskkonnaministeeriumi kodulehele viide: Nitraaditundlik ala
Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (LTA1000001) Adavere alevikku läbiva rahvusvahelise põhimaantee 2 kaitsevöönd mõlemal pool äärmise sõiduraja välimist serva 50 m (EhS § 71 lg 3 ja kehtiv Põltsamaa valla
Eestis moodustati 2003. aastal Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (kokku 3250 m²). Pandivere nitraaditundliku ala piirkond asub Pandivere kõrgustikul ning on väga allikarohke Sealt saavad alguse mitu suurt Eesti jõge. Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala piirkond jääb Kesk-Eesti tasandikule ning on oluline vee transiit
Eestis määrati nitraaditundlik ala (NTA) Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 17 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kogupindala on 3250 km 2, mis moodustab 7.5% Eesti maismaapindalast (joonis 1.1).
Nitraaditundlik ala kehtestati Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 17. Nitraaditundliku ala tegevuskava kinnitati 30. aprillil 2004. a Vabariigi Valitsus korraldusega nr 318-k “Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava kinnitamine aastateks 2004–2008”.