Kolmas põhiseadus

Paragrahvi 21 lg 1 esimene ja kolmas lause reguleerivad kinnipeetu või vahistatu õigust teada vabaduse võtmise põhjust ning õigust teatada vabaduse võtmisest lähedastele. Kokkuvõtlikult tähendavad mõlemad laused õigust olla informeeritud vabaduse võtmise põhjustest. Eesti Vabariigi põhiseadus KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE 2017

Eesti Teadusinfosüsteem koondab informatsiooni teadus- ja arendusasutuste, teadlaste, teadusprojektide ning erinevate teadustegevuste tulemuste kohta.

3. mail 1791 võeti vastu Rzeczpospolita (Poola) esimene põhiseadus, mis oli esimene Euroopas ja teine maailmas.Põhiseadusega püüti kehtestada võimude lahususe põhimõte. Eraldati seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Esimest korda peeti kodanikena silmas mitte üksnes aadlit, vaid ka linlasi ja talupoegi.Kehtestati kahekojaline seim. Kaotati igaüheveto ja selle asemel hakkasid

Eesti Vabariigi esimene põhiseadus (1920-1933) Eesti Vabariigi teine põhiseadus (1934-1937) ja 1934. aasta riigipööre. Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus (de facto 1938-1940, de jure 1938-1992) Iseseisvuse taastamine ja neljas põhiseadus (1992-…)

Eesti Vabariigi põhiseadus, § 3). Riigikohus kinnitab: “Põhiseaduse § 3 lg 1 esimeses lauses ja §-s 11 sätestatud seadusereservatsiooni nõude kohaselt saab põhiõigusi […] piirata […] üksnes juhul, kui seaduses on olemas õiguslik alus, mis sellise piiramise võimaluse ette näeb.”

Kolmas põhiseadus avaldati Riigi Teatajas (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr 1). 1. jaanuar 1938. Jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus. „Oma formaalselt ulatuselt ületab ta kõik senised põhikorda kujundavad aktid. Oma sisult aga püüab ta kasutada kõiki seniseid Eestis aset leidnud põhikorralisi katseid ja püüdeid

Eesti Vabariigi põhiseadus oli Eesti Vabariigi teine põhiseadus. See võeti vastu rahvahääletusel 14.–16. oktoobril 1933 ja jõustus 24. jaanuaril 1934. Seadus kaotas kehtivuse, kui 1938. aastal jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus Sisu. Erinevalt senisest põhiseadusest

Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus oli Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus.See jõustus 1. jaanuaril 1938 ja kehtis de facto 21. juunini 1940, mil viimane põhiseaduslik valitsus pidas Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustes viimase koosoleku, de jure aga 29. juulini 1992, kui jõustus 28. juunil samal aastal rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi neljas põhiseadus.

Eesti Vabariigi põhiseadus oli Eesti Vabariigi teine põhiseadus. See võeti vastu rahvahääletusel 14.–16. oktoobril 1933 ja jõustus 24. jaanuaril 1934. Seadus kaotas kehtivuse, kui 1938. aastal jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus Sisu. Erinevalt senisest põhiseadusest